Monday, February 12, 2007

Karta Ba Inspektur Jeral RDTL


Exmo. Sr. Manuel CC. Bucal Corte – Real
Inspektur Jeral RDTL
Dili, 12 Febreiru 2007
Ho Respeito,


Lalenok Ba Ema Hotu (LABEH) nia visaun mak atu hetan prosperidade ba ema hotu liu husi governu ida ne’ebe mo’os. Ami nia misaun mak atu hare’e governu halao ninian kompromisiu-kompromisiu konaba transparansia, akuntabilidade, no fo’o korajen ba governu atu elimina disparidade ekonomia no kombate korupsaun ho mukit iha rai laran. Ami nia valor mak atu hari esforsu tim hodi bele monitor transparansia no akuntabilidade iha operasaun governu ba objektivu ida ne’ebe independente, laiha violensia, laiha diskriminasaun, no bazeia ba prinsipius non-partisan.

Ami nia objektivu mak atu konsisten aktivo iha artikulasaun ejizensia ba transparansia, akuntabilidade ba ema Timor oan tomak, no atu luta hodi identifika no kombate korupsaun, atu koordena no fasilita peskijas no desiminasaun buat hirak ne’ebe ami hetan.

Lalenok Ba Ema Hotu (LABEH) hakarak for Parabens ba Sr. Bucar, Inspektur Jeral RDTL ne’ebe tiha ona husi Guvernu atu halo knar kombate korupsaun no promove kultura transparansia no akuntabilidade iha administrasaun Guvernu. Ami Fiar katak, efektivamente, Kombate kontra korupsaun so bele lao ba oin kuandu ita nia orgaun administrativu no fungsionariu publiku sira servisu hamutuk ho Inspektur Jeral atu hetan objektivu komun ba Boa Governasaun

Ami mos kontente katak Lei Servisu Publiku aprova tiha ona, ida ne’e mos reflekta pasu-pasu konkretu atu hametin kultura transparansia no akuntabilidade iha administrasaun publiku tamba lei ne’e mos tau “kerangka” ida ba akuntabilidade servisu publiku. LABEH fiar katak medidas apropriadu sei foti atu demostra konkretamente komitementu ida ne’e iha administrasaun orgaun estadu hotu.

Ami mos fo parabens ba Governu, Banku Mundial, no agensias internasionais ba sira nia suporta hodi organiza workshop internasional barak iha Timor-Leste konaba governansaun diak, transparansia no akuntabilidade. Ami spesifikamente refere ba esforsu Gabinete Inspektor Jeral hodi halo investigasaun-investigasaun; inspesaun-inspesaun no examinasaun special iha administrasaun publiku maiske laiha rekemdasaun ruma husi Gabinette ne’e muda ona mentalidade sira ne’ebe kaer hanesan halo korupsaun ona.

Ita sei la koalia korupsaun, transparansia, no akuntabilidade se la koalia Gabinette Prokurador Jeral no sistema judicial. Ami iha preokupasaun konaba kasu balun relasiona ho korupsaun ne’ebe submete tiha ona ba Prokurador Jeral maibe sei iha nafatin iha gabinette ne’e no laiha prosedimentu legal nebe halo tiha ona ke publiku sira hatene. Nune’e ami husu atu Inspektur Jeral atu fo hanoin hikas ba Prokurador Jeral hodi proseca no anunsia ba publiku aksaun ne’ebe foti konaba kasu-kasu sira nebe relasiona ho korupsaun, kolusaun no nepotismu.
Nune’e mos, atu garante transparansia no akuntabilidade iha administrasaun publiku, Governu liu husi Gabinete Inspektur Jeral hamutuk mos ho Provedor Direitus Humanus no Justisa tengki adopta aproximasaun inklusiva, hodi bele fo espasu ba sosiedade sivil liu-liu ONG sira servisu iha anti-korupsaun no direitus humanus atu halao nia papel. Desafiu-desafiu kombate korupsaun no abuzu direitus humanus bo’ot tebes atu Governu no Provedor mesak hasoru.

Sosiedade sivil no media persija haforsa tan. Dezenvolvimentu kapasidade mos persija ba ita nia media local atu bele hetan treinu iha jurnalismu investigative, tamba ema hotu hatene katak media ne’ebe efektif no independente mak sei sai pilar ba governasaun ida diak, sei garante aksesu ba informasaun no liberdade expresaun.

Garante katak direitu ema Timor oan sira konaba rekursus naturais sei hetan benefisius ba gerasaun loron ohin no gerasaun ba loron oin mai (futuru), liu husi governasaun ne’ebe diak no mo’os. No importante atu governu rekoƱese nesesidade atu involve sosiedade sivil iha monitoring korupsaun hanesan “watchdog” independente. Sosiedade sivil mos importante atu liga medidas reforma ne’be tuir apirasaun no espektativa populasaun nian. Involvimentu sosiedade sivil no seitor privadu iha prosesu ne’e kritis duni. Sosiedade sivil sei importante duni tamba sira involve ho interese ida ke laiha, hodi nune’e bele sai parte ida ke independente duni, no bele fo kredibilidade ba Governu iha sira nia esforsu konaba “Promove Boa Governasaun”.

Ami husu ba Inspektur Jeral RDTL:
Tengki iha vontade politika bo’ot atu koopera ho Provedor no seitor seluk-seluk iha sosiedade no vice-versa. Iha esforsu bo’ot atu promove transparansia no kombate korupsaun, aksaun Instituisaun Estadu, Partidus Politiku, no Sociedade Sivil, tengki sai hanesan ezemplu ba povu hotu.

Korupsaun hanesan moras sosial ida ne’ebe aat liu, bele estraga sosiedade no halo rahun ida nia dalan moris nian. Fakta ida ke ema hotu hatene momos katak korupsaun impede kresimentu ekonomia no dezenvolvimentu sustentavel.

Tan ne’e, no atu konklui, ami dala ida tan sei promete katak “Lalenok Ba Ema Hotu (LABEH)” fo apoiu, hanesan parte ida independente ho representasaun luan, ba Governu nia esforsu atu hasae transparansia no akuntabilidade hodi detekta, reduz no prevene moras korupsaun.


Hau nia Respeito,

Christopher Henry Samson, PhD
Direitor Executivo LABEH

Cc.
Departemento Transparencia, Akuntabilidade no Kompate Korupsaun no
Departemento Advokasia e Monitoring